19.03.2012 – natuke veel minna

Elvas on kätte jõudnud totaalne kevad. Lumi kaob iga minutiga ja ega lähimatel suusaradadel on juba väga leida raske valget lumevaipa, kus saaks kena laia suusasammuga uisutehnikat liuelda ilma, et mõni käbi, mutimullahunnik või kuuseokkad libisemist ei segaks. Probleemile annab veidi leevendust, kui sõita Elvast 10 km välja - Hellenurme kandis on maratoni rada veel enam-vähem sõidetav ja kui minna veel Otepää poole ja sealt suunaga Käärikule – on võimalik veel talvegi näha.

Selle hooaja üks viimaseid starte peaks olema nädalavahetusel Haanjas toimuvad Eesti Meistrivõistlused. Loodan, et vähemalt sinna lastakse peale))) Välja jagamata on veel distantsi ja mass-stardi meistritiitlid. Esmakordselt selle talve jooksul peaks kohal olema ka terve Eesti paremik. Kui vaid lumi vastu peaks.

MK-sari ja Ruhpoldingu MM-i hooaeg on selleks korraks läbi. Ei saa öelda, et see just minu unelmate hooaeg oli. Lootsin palju enamat. Aga vähemalt laskmises oli areng märgatav ja suutsin pea terve hooaja vältel suhteliselt stabiilselt lasta. Mõni üksik võistlus läks aia taha, aga seda ikka juhtub. Täna oli au saada ajakirjanduse teel selle hooaja hindeks 2! Üldiselt võiks ju sellised ajakirjanduslikud märkused ühest kõrvast sisse lasta ja teisest välja aga kuna meil on selline tore koduleht, kus saan oma mõtteid avaldada, miks siis mitte seda teha. Oh ei – päris kindlasti ei hinda mina ise selle hooaja kulgu 2-ga. See, et ma peatreeneri lahkel soovil MK-sarjas pea olematud võimalused sain ja seda, et treeningutel endale pisut liiga tegin ja sõidus loodetust lahjem olin, ei varjuta terve hooaja vältel pea 85% lasketabavust ja IBU Cup-i 16.kohta ning nelja MK kohti 54-65, kui stardis on 100-120 spordimeest. Seega ma ei taha teada, mis hinded saavad mehed, kes 65-120 kohaga pidid lõpetama.

Hetkel rohkem ei jahvata. Pikema mõtterünnaku teie kõigi seltsis sellest hooajast teen siis, kui viimanegi lumeräitsak on sulanud ja suusad selleks aastaks kindlalt „suvekorteris“.

Mida pakub Live Results?

Ilmselgelt on tegu kahekordse professionaalse kretinismiga, et ma siin selliseid videoid vorbin, aga las siis olla - Live Results ja tema võlud:

Samast rubriigist ka:

• Kuidas vaadata laskesuusatamist?
• Kuidas analüüsida tulemusi?

09.03.2012 – Viimased päevad Ruhpoldingus

Ja ongi MM läbi saamas, homme veel teatevõistlus. Üldiselt oli tore. Ilmad olid enamasti ilusad, välja arvatud puhkepäevad. Ja kuigi +15 ja päike on iseenesest ju ilus ilm, siis mitte alati just suusatamiseks. Aga see selleks.

Individuaal läks normaalselt. Lasin nii, kuidas oskasin, sõitsin nii, kuidas jõudsin. Kontrollisin olukorda. Püsti teise lasu juures hakkasin korra lolle mõtteid mõtlema, lasin mööda ja siis hakkasin jälle normaalseks. Lamades läks ka üks lask natuke mööda. Juhtub. Üldiselt võtsin laskmist rahulikult ja kontrollitult.

Õnneks oli öösel natuke jahedam ja rada selle võrra isegi minu stardinumbri juures pisut kõvem. Esimene ots sai minuga võrreldes kindlasti rohkem kelgutada, aga kui ma ka ühest ja teisest äärest kõvemat rada otsisin, siis võis isegi sõita. Mäest üles loomulikult ei jõudnud, aga laskumises olen jätkuvalt tipus (peaks võibolla mäesuusatajaks hakkama?). Taga startimisel oli muidugi oma eelis - tugevad startisid ja sõitsid oma sõidu varakult ära, minu ajaks oli rajale jäänud ainult see seltskond, kellega võrreldes ma päris kiiresti sõidan. Lõbus.

Kokkuvõttes olin tubli. Kindlasti saaks ka paremini, aga see oleks pigem juuksekarva lõhki ajamine. Tegin rahulikult "oma" ära. Ja sain MK-punktidki;) Pärast luumurdu 2009/2010 hooajal näiteks seda ei suutnudki, kuigi tegelikult olin siis tugevam kui praegu.

Eile käisime veel väikse seltskonnaga korra Salzburgis (~35min autosõitu ja kuigi ma olen olnud Ruhpoldingus n+1 korda, pole varem seal käinud). Ilm oli erakordselt kole, aga isegi siis oli äge. Meil on siin täiesti fenomenaalne bussijuht ka muidugi. Esiteks räägib ta täiesti vabalt inglise keelt, mis sakslase puhul on üsna haruldane, teiseks on ta hirmus jutupaunik ja aktivist - tema selle Salzburgi välja pakkuski ja oli meile ka giid-teejuht. Teine sama fantastiline mees on ka meie hotelli peremees. Eh, ilusal ajal elame.

Homme viimane vahetus.

Muudest asjades kirjutan siis, kui selleks õige aeg on.

06.03.2012 – pettunud – ei muud

Ruhpoldingu MM on minu jaoks läbi saanud – põhimõtteliselt täna hommikul hakkas ja õhtul lõppes. Siia sisse mahtus 20 km tammumist suuskadel ja umbes 4 sekundi jagu ohkeid (2 sekundit kummagi mustaks jäänud täpi jaoks, mis ma dioptrist lasule järgi vaadates nägema pidin). Lõpuprotokollil leidsin enda nime 57. realt.

Rahuldav. Aga rahuldava selle hooaja limiit on juba ammu täis saanud. Kui aus olla olen väga – väga - väga pettunud. Mitte selle pärast, et mu lasketabavus 90% oli, vaid selle pärast, et suusakiirus on mu totaalselt see aasta maha jätnud. Olen kaotanud tavapärasest võistluse maksimumpulsist 10 lööki ehk umbes 6%. Ma usun siiralt, et tavapärast pulsi pendeldamis-võimekust omades oleks ma päris kõva käbi. Paraku on terve see talv olnud mul suuri probleeme maksimumiga pingutamisest. Tõenäoliselt sama põhjus, mis pärsib minu maksimumpulsi kerkimist tavapärasele tasemele, on ka mu keha kuidagi lodevaks muutnud. Lodevuse all mõtlen, et mul puudub igasugune teravus ja võimsus, mis muidu minu plussideks on olnud. Eks asjaga hästi kursis olevad inimesed teavad, et kammaijaad minu hooajaks ettevalmistumisel on terve see aasta olnud meeletult ja et üksi patarei pole igavesti täis.

Tegelikult leian ma grammike ka õnnestumist tänases päevas – laskmine. Jah, ma olen hetkel treeningutel lasknud nii hästi, et ma võiks 2 trahvi 20st vabalt pettumuseks lugeda, aga samas ma tean ka, et võistlussituatsioon on eriline ja tegin oma sooritused tulejoonel igati hästi ära. Jäi puudu pisut sportlikust õnnest – ei muud. Tänud Askole nõuannete ja silmaringi avardamise eest.

Võistluste täpset analüüsi te kõik peaksite oskama teha – seda õpetas teile Eveli eelmises postituses. Ärge ainult minu puhta murdmaa aegadest šokeeritud saage.

Obertilliachi laagri lõpp läks nii nagu Murphy seadus ütleb – lähed hooaja tähtsama võistluse eel parematesse tingimustesse laagrisse ja ..... sa jääd sel haigeks. Just nii minuga juhtus. Viimased päevad kärisesin kuskilt bronhide piirkonnast kõvasti. Aga ega midagi teha polnud – aeg surus peale ja tuli riske võtta. Rumala ettekäändega - küll mul on hiljem kevadel aega enda tervist putitada.

Päris viimaste päevade eel enne Ruhpoldingusse sõitu käisin võistluskiirust otsimas Bruggenis Schwarzachlaufil. Maha sai sõidetud 25km ühisstardist. Tore on mainida, et läbi ajaloo leiab nüüd Schwarzachlaufii võitjate hulgast Cristian Hoffmani ja Roland Clara kõrvalt ka Priit Viksi nime.

Homme aga hoian Efkale pöialt – hoidke teiegi. Sellest on palju abi.

Kuidas analüüsida tulemusi?

Kui Live Results pakub võistluste ajal meeletustes kogustes infot, siis pärast võistlust lüüakse lahti Datacenteri analüüsid. Pidu statistikamaniakkide õuel!

Konkreetse võistluse tulemuste lehele pääseb kas a) Biathlonworldi avalehelt:

b) Datacenterist:

c) teades otselinki, näiteks http://services.biathlonresults.com/Results.aspx?RaceId=BT1112SWRLCH__SWSP. Oluline on just see RaceID= järgnev osa, mis on väga loogiline:

• BT - BiaThlon (SB - Summer Biathlon)
• 1112 - hooaeg 2011/2012
• S - Senior (J- Junior, Y - Youth)
• WRL - WoRLd (CEU - Continental EUrope, CAS - Continental ASia jne)
• CH - CHampionships (CP - CuP)
• __ - etapi number, kui on tegu cup'iga
• S - Senior (J- Junior, Y - Youth)
• W - Women (M- Men, X - miX)
• SP - SPrint (PUrsuit, INdividual, MaSs, ReLay)

ehk siis SB1011SWRLCH__JMSP on suvebiathloni 2010/2011 hooaja (täiskasvanute, sest eraldi juuniorite MMi pole) MMi meesjuuniorite sprint, BT0910SWRLCP01SWIN- biathloni 2009/2010 (täiskasvanute) maailma karika I etapi naiste individuaal jne. Kõike kombinatsioone pole ma viitsinud välja peilida, aga MK tulemuste seas surfates on see päris mugav viis.

Järgmise sammuna avaneb siis tulemuste leht, kus oluline on järgmine kastike:

• zeroing allocation - pealelaskmise aluste jaotus (kes teab, see teab, seletamine läheks pikale)
• start list ja start list summary - ei ole raketiteadus
• extended start list - vot see on huvitav, siin on iga sportlase kohta väike statistika peidus
• final results - ametlikud tulemused (koos nt DSQ või aja juurde panemise põhjustega)
• percentage results - kaotusprotsendid. Oluline on see, et MK-norm on 15%
• competition analysis - see on kõige vahvam, seda ma veel seletan
• world cup discipline/total score - MK vastava distantsi või üldpunktitabel
• nation cup score - rahvuste karika punktid, selle järgi jaotatakse aasta lõpus järgmise aasta stardikohtade kvoodid
• final results ... summary - tulemuste tiitelleht, kus on kirjas temperatuurid, kohtunikud jms

• cumulative time - jooksev aeg, eksole. Vaheaegade arvestus käib pärast iga tiiru + finish
• loop time - ringi aeg ehk siis stardist teise ringi alguseni, siis teise ringi algusest kolmanda ringi alguseni jne ning viimase ringi algusest finishini. Siia sisse lähevad ka trahviminutid või -ringid
• shooting - laskeaeg ehk matile tulekust kuni viimase lasuni
• range time - tiiru läbimise aeg (tiiru sisenemine-tiirust väljumine) ilma trahviminutite või -ringideta
• course time - puhas sõiduaeg ilma tiiru läbimise või trahvideta
• penalty time - nö trahviaeg ehk kui palju oli sinu tiiru läbimise aeg koos trahvidega aeglasem kõige kiiremast tiiru läbimise ajast.

Kehtivad valemid:

• course time =  loop time - range time - penalty time
• cumulative time = loop time + loop time + ...

Head analüüsimist!

Erilised statistikamaniakid leiavad laskeaegade analüüsi HoRa lehelt http://www.hora2000.de/en/downloads/. Kurvineni omi pole ma leidnud (ega pole eriti otsinud ka)

03.03.2012 – MMi kiirülevaade

• Ilus kevadilm. Suusatamiseks mitte nii ilus, aga niisama raja kõrval olla super
• Darja sünnipäev - ega kingitust saa ju teiste hooleks jätta, väga korralik esitus, 0+0
• Katsil sõiduhoogu on, aga need krdi märgid, ma ütlen
• Minu segateade - objektiivselt jama, subjektiivselt võimetekohane võistlus
• Need sakslased on (biathloni)hullud!

Kuidas vaadata laskesuusatamist?

Kuigi suurem osa lugejaid on kindlasti kursis kogu Biathlonworldi ja sealse Datacenteri võludega, siis võibolla mõned ei olegi kuulnud sõnapaare "Live Results"  ja "Biathlonworld TV" ja ei oskagi korralikult laskesuusatamist vaadata. Viga, mis tuleb parandada.

Esimese hooga võiks ennast ülalpool mainitud linkidel koduselt tunda, aga eelhoiatan, et 1)MMi tõttu võib võistluste ajal nii mõnigi koht umbes olla 2)Silverlight peab olema installitud (mitte arvutisõpradele - kui midagi sellise nimega tahab ennast arvutisse paigutada, siis las paigutab).

Vajalik varustus:

• internetiühendusega arvuti
• üks kuni mitu pilti näitavat riistapuud
• pöidlad, mida hoida

Lühike videoõpetus ka:

Kui ma mõnele võistlusele peale trehvan, siis saab näidata, mis seal võistluse ajal toimub ja mis kõiksugu toredaid numbreid pärast võistlust analüüsida saab.

28.02.2012 – Tõusva vormiga mägedes(se)

Tore on olnud. Ei teagi, kust kohe pihta hakata ja millest kirjutada, sest kui ma kõigest kirjutaksin, siis võib küll juhtuda, et ruum saab otsa keegi ei viitsi lugeda. Aga hakkama peale tagantpoolt ehk siis sellest, et just jõudsime Priiduga Ruhpoldingusse. Homme on MMi avamine.

Laupäeval reisisin Austriasse nö laagrisse ja maabusin Obertilliachis Priidu juures, kes oli seal juba pea nädalakese olnud. Põhieesmärgiks olnud väljamagamine, taastutvus suusatamise ja laskmisega said kõik edukalt tehtud. Ilmad olid naeruväärselt ilusad. Piltidele on püütud harilik Austria mägihüljes päikesepaistel peesitamas ning Priit suusatamas.

Suurema osa minu ajast Eestis on võtnud küll töö, olukorra sellel rindel võib lühidalt kokku võtta nentimisega, et tööpuudust karta ei ole ning igav ei hakka. Aga ka sporti on täiesti piisavalt tehtud. Kaks ja 1/4 maratoni. Periood 11-13. veebruar oli põnev, programm nägi ette Alutaguse maratoni, siis õhtul Tallinnas Webmedia aastapäevaüritust, järgmisel hommikul teatemaratoni ja siis sünnipäeva ka veel.

Alutagusel läks hästi - napilt, aga kindlalt suutsin teisi tüdrukuid edastada. Väga hull ei olnud, aga tuli tunnistada, et klassikat ikka ei oska sõita, eriti paaristõukeid(?). Aga muidu oli tore spordipäev jällegi.

Õhtune viisakas tantsupidu oli ka väga tore ja tuleb tunnistada, et tantsukursustest oli nii Priidu kui minu puhul täitsa kasu.

Järgmisel varahommikul läks lahti sõit Tartu-Elva-Otepää poole. Lihased oli päris valusad, ei teagi ka päris- või tantsumaratonist ja ega muidu ka teab mis reibas tunne polnud. Aga ilm oli ilus ja Palu-Elva ots on mul nii jala sees, et tõstsin meie (ikka Webmedia) võistkonda päris mitme koha võrra. Jälle oli tore spordipäev.

Sünnipäev oli ka tore.

Ja järgmisel nädalavahetusel oligi Tartu Maratoni kord. Laupäeval saatsin veel Priidu Obertilliachi poole ja pühapäeval oligi minek. Uhke värk. Sain üsna eest startida, aga lasin targu juba stardis tugevamaid ette. Strateegia oli peamiselt ellu jääda, meeste selgade taga tuulevarjus püsida ja peamiselt ikkagi ellu jääda. No umbes nii läkski. Tore oli! Tuttavat rahvast oli palju, sai vahepeal juttugi aetud.

Paaris kohas oli selline viledam tuul, aga nagu öeldud, hoidsin meeste selgade taha. Joogipunktides jõin ilusti, sõib banaani või rosinaid, enne Matut jõin ka korra oma pudelist ning mingitest geelidest-asjadest puudust ei tundnud.

Harimäe tõusuga läks ka nii naljakalt, et sõitsin ja mõtlesin, et varsti vist peaks see suur tõus tulema, kui juba olingi torni juures üleval. Nojah, suvel rattaga on seda tõusu küll raskem võtta. Minu rasked hetked tulid hoopis Kuutse ja Palu vahel. Suusad polnud mul just kõige teravamad (pidamine oli küll 5+) ja kuna ma olin oma grupi keskmisest vähemalt 20 kg kergem, siis kippusin laskumistel maha jääma. Aga üksi jääda ei tahtnud, siis oli vaja jälle järgi kiirendada. Üsna kurnav oli. Mind aitas kõvasti kaasvõitleja nr. 312, kelle suusad ka kõige teravamad ei olnud, temale ma jäin isegi tuulde ja siis ta vedas mind jälle grupile järgi.

Aga Palult edasi olid juba jälle tuttavad kohad ja läks kuidagi lõbusamaks. Meie grupp hakkas vaikselt lagunema, mingid mehed tahtsid eest ära sõita, aga enne Hellenurme laskumist saime tõusul jälle grupi kätte. Ning siis läks naljakaks. Mina enda arvates jätkasin täpselt samas tempos sõitmist ja senini (kui päris algus välja jätta) oli see siis tähendanud oma ühte gruppi, mõni üksik püüti kinni ja mõni üksik tuli tagant. Aga nüüd hakkas järsku mehi meeletutest kogustes selg ees vastu tulema. Täitsa naljakas hakkas kohe, natuke deja vu eelmise nädala teatemaratoniga. Aga võibolla on ikkagi asi selles, et see Hellenurme-Elva ots on kohe eriti jala sisse harjunud. Igal juhul sain kätte nii mõnegi tuttava näo, kes minust mingil hetkel möödnud oli.

Lõppkokkuvõttes oli ikkagi väga tore. Lihtsam isegi kui Alutagusel. Kodus venitasin oma selga ja õlgu päris korralikult ja järgmine päev polnud isegi lihased mitte eriti valusad. Mu füüsiline vorm on piisavalt hea, et sellise pikkusega pingutus mind ära ei tapa ja piisavalt kehva, et ma võistlema ei hakkaks. Ja nii ongi kõige toredam.

Ja loomulikult ei saa märkimata jätta Grete vägitegu Soomemaal. Kontiolahti on üks tore koht, endalgi tuleb ilus noorusaeg meelde... Aga peamiselt - Grete näitas ennast väga tubli võitlejana, kui pärast kolme võistlus, mis võibolla ei läinud täpselt nii, nagu ta lootis, tegi neljandal täpselt seda, milleks ta võimeline on. Nii jätkata! Tegelikult olid enamus meie tüdrukuid väga tublid, mitte ei saa mainimata jätta, et teates sõitsid 5 neidu (Darja-Grete-Johanna-Ulla-Meril) üsna täpselt ühte auku - ja väga kiiresse auku. Analüüsi vaadates tulid kohe külmavärinad peale. Neid tüdrukuid tuleb hoida!

23.02.2011 – Maailma edetabeli 4. ja 20.

Põgenesin ära Austria mägikülla Obertilliachisse kevadpäikese kätte kosuma. Samuti saan siin pingevabas õhkkonnas korralikult MM-i eelset ettevalmistust teostada – kui mitte ideaalselt, siis hetke olukorda ja võimalusi kasutades parimal viisil. Vähemalt minu ja minu nõuandjate arvates. Pean ausalt tunnistama, et viimased võistlused kulutasid minu keha ja vaimu kõvasti. Oli ka päevi , kus mul oli sõna otsese mõttes „kett maas“.  Siiani kestavad rõõmust pakatava ja energiast pulbitseva Priidu otsingud. Ehk sulab selline olevus kevadpäikese käes kuskilt lumevaiba alt välja. Suvel ettevalmistushooajal rohke päikese käes olemine mõjus mulle hästi – seega annan endale vähemalt võimaluse.

Minu viimane kiirem liigutus stopperi halastamatu tiksumise all pärineb Tartust. Käisime sõbra Peetri kutsel mõlemad Eveliga sprintimas. Mis mõttes sprintimas - ega päris täpselt aru ei saanudki. Üritasime lihtsalt kuidagi 100m suuskadel läbida nii kiiresti, kui koordinatsioon ja teravus võimaldasid. Ütleme nii, et välja kukkus keskpäraselt. Tegelikult mulle peaks selline sutsakas üsna hästi sobima, aga tundus, et mõistus ja keha ei teinud hästi koostööd. Selline võimas viies käik jäi lõpus viimasel 50m puudu, aga üldiselt polnud viga – maailma edetabelis hoian hetkel 20. kohta. Eveli koguni 4-dat! Seda ei tasu üleliia tõsiselt võtta, aga tore oli.

Eveli on rohkem teistega mõõtu võtnud ning äärmuseid kombanud. Proovinud selgusele saada, mis vahe on 100m ja 63km suusatamisel. Mina seda ei tea, aga loodan, et Eveli avaldab meile nende distantside põhilisemad erinevused - lisaks distantsi pikkusele muidugi.

Ma korraks ka kahtlesin, et kas olekski üldse hea mõtte siia 1450m kõrgusele pakku tulla. Laiskuseuss oli kenasti kontidesse pugenud. Väga lihtne oleks olnud Otepääle enda tujudesse marineerima jääda. Praegu olen seisukohal, et see oli väga hea valik. Ilmad on ulmeliselt head, päike sillerdab, paar päeva tagasi tuli kena ports lund juurde ja rajad looklevad staadionilt 10km ühes ja 10km teises suunas. Konkurentsi pakkuvad jaapanlased, Saksa naised, inglased ja Kats. Paljukardetud lasketreeningute korraldamine ei käi üle jõu ja kõik saab kenasti tehtud. Ja mis kõige tähtsam – saan kenasti pihta. Olen tänulik enda Elva treenerile Reinule, kes tundis muret, kas saan üksi hakkama ja oli nõus mulle igakülgset abi pakkuma juhuks, kui ma Elvasse oleksin jäänud. Saan hakkama! Ja hästi! Seltsis oleks loomulikult segasem, aga .... nii on. Minu seltskond ehk Eveli tuleb ka paari päeva pärast siia, et mõned meeldetuletavad lasketreeningud teha. Peale pisikest laagerdamist võtame siit otse suuna Ruhpoldingusse. Püsige lainel.

09.02.2012 – Siil udus ehk täiega kinni

Olen teiega, head lugejad, jaganud siin leheküljel tunduvalt positiivsemaid emotsioone – aga täna ei ole see päev. Oslo MK ei vastanud päris minu ootustele. Oli tore, et sain maailmaga võidu ajada. Samuti oli igati vinge Efkat jälle suusarajal näha. Aga kõik see oleks olnud minu jaoks palju lahedam, kui oleksin püsinud paremini konkurentsis st oleksin suusarajal nobedam olnud. Sel juhul oleksin saanud täitsa viisakate tulemustega maha, aga ei siiski – seekord veel õnnestunud.

Põhimõtteliselt olin valmis Oslos igati korralikult esinema. Õhkkond oli meeldiv ja rahumeelne, kõik eeldused loodud, et hästi panna. Kaudselt võistlused nii hullud ei olnudki – tegingi nagu täitsa korralikud etteasted. Laskmine oli viisakas (1+0), millega võiks vabalt kolmekümne parema piirimail istuda. Aga mida ei olnud, see oli suusakiirus. Ma ei osanud nii kehva suusavormi kuidagi ette näha. Esimese sprindi päeval oli asi eriti hull – energiat jätkus enam-vähem kaheks ringiks ja siis oli kui noaga lõigatud. Täiesti null. Ma isegi kartsin, et äkki ma ei jõua seda viimast ringigi läbida ja ei jõuagi finišisse. Aga kuidagi ikka taarusin selle 3,3-se läbi. Viimasele ringile läksin küll väga heas pundis ja veel rahuldava vaheajaga ehk hea vormiga oleks olnud super „rongis“ istuda ja lõpus „tulistada“.  Aga läks teisiti. Kõik kes ees olid, kadusid püüdmatult eest ja kõik, kes tagant tulid, tuhisesid lihtsalt mööda. Ja mina olin samal ajal täiesti audis – raske nagu ei olnudki, aga käik oli täiesti väljas. Ainuüksi viimase ringi puhas kaotus oli 1min 23 ja ma lihtsalt ei suutnud ühtegi jõulist/teravat tõuget teha. Tasuks 1 trahviga 60. koht. Põhimõtteliselt pääsesin lucky loserina ülejärgmise päeva jälitusse. Uskuge mind, sportlasena ei ole selline seis sugugi meeldiv.

Päev kergemat jalgadelohistamist suusarajal ei andud paraku loodetud kergus jalgadesse ja jälituses pidin sammuti kulgema omas tempos, sest lihtsalt ei olnud laksu poistega kaasa minna. Laskmine oli suhteliselt hea – välja arvatud viimane püstitiir, kus põhimõtteliselt lasin püksid täis. 0+1+0+2 ja 54. koht ei olnud päris see mida lootsin. Ma ei oska hetkel põhjust või möödapanekut treeningutel välja tuua, miks sõit ei kulge. Mõned ideed nagu oleme Efkaga genereerinud, aga kas need ka mõjuvad, ei tea hetkel öelda. Mõned ütlevad, et treenida on vaja – neile võin ma rahuliku südamega öelda, et treeninud olen ma igati vingelt ja täiesti piisavalt. Natuke veel on aega, et ennast üritada üles putitada.

Eile selgus, et olin loteriiga võitnud MM pileti.