Ämbri kolin

No jah, sai suure pauguga MK-le peale tuldud ning kohe sain korraliku ämbri ka kaela. 15km individuaal oli tõesti korralikult tehtud, aga samas midagi väga erilist see ka polnud. Kõik laskesuusatajad teavad, et distants on ala, kus võib väga palju võita kui ka sama palju kaotada. Tore oli ikka. Sõitu ma väga hästi enam ei mäletagi. Rada oli raske, ilm oli sooja võitu ja raskema lippega, aga laskmise suutsin ära korraldada (1+1+0+0). Kõik individuaalstardid olen siiani suutnud ära soperdada, nii et see viimane tuli kõige paremini välja. Pole paha. Siis tõusis tuul ja hakkas lund lendama ja mitte üldsegi vaikselt. Sprindipäeva stardiks olid taevaluugid lahti löödud ja kõik oli segamini. Rajal olid lumeolud ennenägematult veidrad ning tekitasid palju segadust suusa valiku poolest. Võin öelda, et sealt sain ka esimese ämbritäie kaela. Tegin vale valiku ning suusk libises tavatult raskelt. Nii kui esimesse tiiru jõudsin, järgnes mulle õel tuulepuhang. Aega läks palju ning sihtisin, mis ma sihtisin – pihta ei läinud mitte ainsamgi plönn. Sihtisin tuulele vastu, aga väheks jäi. Trahvi ringe tiirutades, mõtlesin korra ka maha astuda, aga õnneks sinna see mõte jäi. Erilist tuju enam polnud, aga lõpuks lootsin sellele, et kõigil nagunii täna keeruline ja raske, siis ehk kobistab ära. Püsti tiirus võitlesin samuti, aga seekord pääsesin vaid ühe trahviga. Viimasel ringil üritasin end kokku võtta. Kaapisin nende suuskadega nii kuidas andis, aga palju abi ei olnud. Edasipääsemis lootus kustus kohe peale lõpujoone ületamist. Mis teha. Olen ikkagi inimene ning mu võimetel on ka piirid. Oleks-poleks, siin ei maksa midagi. 5+1… juhtub ikka. Eriti hästi läks see 13. reedega kokku, kuigi igasugustesse kuupäevadesse ma ei usu. Nove Mesto oli iseenesest huvitav koht. Nii palju matkaradu ja niisama suuskadel matkajaid pole ma veel kusagil kohanud. Nüüd olen päiksepaistelises Anterselvas. Siia on alati hea meel tulla. Homme sprint ja laupäeval teade. Pühapäeval… kes teab… mass-start? Plaan oli ka minna Osrbliesse Euroopa Meistrivõistlustele, aga kahjuks pean teatama, et sinna ma ei sõida, sest tekkis arusaamatus. Tuli välja, et endine 26 aasta piirang siiski kehtib. Kahjuks nii ta on. Olen juba nii vana, et sinna sekka ka enam ei kuulu. Nüüd tuleb plaanid ümber mängida. Eks siis annan teada, mis edasi saab.

Filed under: Sport

Allikas: Viide uudise juurde