Vahepeal kodus…
Viimati oli vist jutt Nove Mesto MK’st. Ma ei viitsi kaua jahuda Anterselvast. Teada on, et hästi mul seal ei läinud. Tol hetkel sattus olema kehvem olemine. Mitte, et mul tervis käest oleks ära olnud – lihtsalt vormikõver oli alla käinud ja juhtus olema vilets seisund. Nii ma siis sain 2-trahviga kaugel oleva ja mittearvestatava koha. Aga teate sõidu ajal tekkis üks naljakas olukord. Nimelt, kui olin teisel ringil ning üsna üksi, tulid mulle rajal vastu 2 parti. Mahtusin neist napilt mööda ning kuulsin kuidas rajaäärsetel kaasaelajatel, oli nalja kui palju. Kentsakas lugu küll. Tulin koju, taastusin pisut ning võtsin ette kodused üritused. Läinud reedel startisin murdmaa Eestikatel (10km, vaba). Enne võistlust olin kahtleval seisukohal ning polnud väga kindel oma hetke olukorrast. Veel Otepääle sõites tikkus autos uni peale ning õue minnes, hakkas jube külm ning üldse mitte ei tahtnud suuskadega metsa ronida. Start läks lahti ning tunne muutus. Sõita oli hea, jõudu jätkus. Kiirust jätkus ka lõpukski. Olin isegi üllatunud, et enesetunne nii hästi kannatas. Tuju läks paremaks, sest tundsin, et eelmise nädala rasked hetked on selja taga. Nii ma siis sain murdmaa Eestikatelt oma esimese kulla (noorte klassid arvesse ei lähe). Järgmisel päeval võtsin ette traditsioonilise Viru maratoni. Ilm oli külm ning olin üsna mures, et kuidas selles olukorras ellu jääd. Olin küll vastavad riietunud, aga aimasin, et pikal sõidul võib palju juhtuda. Õnneks paistis ere päike, mis pisut sooja andis. Sõit algas mõnusas tempos ning seda kuni poole distantsini, siis aga hakkas punt lagunema ning jäin nagu kits kahe heinakuhja vahele. Jäin algul mahajääjatega, aga see tempo ei rahuldanud mind. Jooksikud olid juba kena vahe sisse saanud. Otsustasin siiski järgi minna. Tempo tõusis. Lahmisin pea 10km koos ühe teise jälitajaga, aga lõpuks loobusin. Tundsin, et läksin oma tempoga liiale ning tegelikult oli mu eesmärk maraton mõnuga läbida, et endale mitte liiga teha. Tõmbasin hoo maha ja jätkasin mõistliku tempoga. Nüüd aga hakkas keha jahtuma ja käed külmetama. Lõpu osas võitlesin külmumisega, aga õnneks enne päris ära jahtumist sain üle finiši joone. Hea sõit oli ikkagi. Ilm oli ilus ja rada korralik ning jätkasin oma võitude seeriat. Järgmiseks tulevad Oslo ja Kontiolahti MK etapid. Oslos vast nii hull pakane pole, aga Kontiolahtis võib küll olukord karm olla.
Filed under: Sport
Allikas: Viide uudise juurde
